9.juuni

Kaks päeva olen plaaninud õhtul peale laste magamapanekut jooksma minna ning ikka on midagi ette tulnud (või tulla lastud). Eile näiteks lõpetasime poole öö ajal akende pesemist. Ühel pool maja on teeremont, teisel pool uue maja ehitus (millega seoses maja väriseb vahepeal nagu maavärin oleks ) ja nii need ettenägematud toimetused tekivad.
Täna siis proovisin usin olla ja läksin kohe hommikul välja. Charmanderi eilse jooksu kirjelduse järgi oli mul uhke mõte teha ka kiirem jooksutiir. Hoida keskmine kiirus kuus minutit kilomeetrile ning eelistatult alla selle. No keskmiselt hoidsin (kuigi teine kilomeeter oli aeglasem) ja pulss ei olnud ka katastroofiline. Aga kui peale esimest kilomeetrit aega vaatasin, siis tuli naer peale. Charmander palju kiirema tempoga üritas elu eest aeglasemalt joosta, mina pingutasin nii, et pihik lõhki, et sedagi tempot hoida. Kuid igale oma. Praegu on selline kiirus ikka vist mu kuni 10km võistlustempo. Pikemat maad ja trenni pole mõtet putkestada niimoodi. Seega siis järgmistel kordadel jällegi aeglasemalt plaanis.Täna 5,45km ja aeg 32:09 connect.garmin.com/activity/36244982

Mäletan oma esimest poolmaratoni küll. Tunne oli jube hea, kui lõppu jõudsin, aga kuna mõnel viimasel kilomeetril oli põlv tunda andnud ja üks tark viskas pikali maha peale jooksu, siis veerand tundi hiljem jalg enam ei paindunud Aga kokkuvõttes oli ikkagi selline tunne ning järgmisel korral ei jäänud enam sandiks ka.
Üldse on minu puhul igal 10 kilomeetrist pikemal distantsil hetk, millal ma ennast maa põhja kirun, et rajal olen, aga teen seda ikka jälle just selle tunde pärast finišis. Ma sain hakkama!
Ja maratonile lähen (loodetavasti) millalgi kunagi ka mitte aega saavutama või tempot tegema, vaid eesmärgiga jõuda lõppu ning suuta vähemalt valdav enamus distantsist jooksusammul liigelda.

3.juuni

Eile õhtul: lapsed magama, vanaema valvama ja kahekesi veidi jooksma.
Ilm oli imeline. Soe, vaikne, kaunis loojang... Nägime metskitsi, kuulsime ööbikuid. Natuke nagu muinasjutt. Joostes suutsime isegi mõned sääsed maha raputada. Tempo nagu viimasel ajal ikka, pulss meeldiv. Mis oli veidi üllatav, arvestades seda, et enesetunne oli sant ning aina kehvemaks läks. Arvan, et sellel oli otsene seos minu aplusega ema tehtud õhtusööki nautides. Kokku 5,08km ja aeg 31:50. connect.garmin.com/activity/35522314

Täna taas kerge õhtune tiir. Ilm jällegi suurepärane. Sääski kordades vähem kui eile. See-eest üks kihulane suutis end mulle otse silma sättida viimasel kilomeetril.Enesetunne hea, pulss meeldiv, tempo tavaline. 5,18km ja aeg 32:07. connect.garmin.com/activity/35564016

Lastekaitsepäev

Üks inimene kirjutas: "Ma arvan, et iga terve inimene suudab suht mõõduka trenniga maratoni läbi kulgeda mingis tempos. Ma kavatsen igatahes varsti proovida. Ma olen nõus ka viimane olema ja kasvõi kukkuma üle selle finishijoone."

Me suhtume sellesse teemasse üsna ühtemodi. Ainult et mina seekord vist ei jõuaks veel sulgemisajaks kohale finišisse... Aga muidu ma läheksin ju kadedaks natuke ja ilmselt tekiks tunne, et ma ainult plaanin ja plaanin... (alates 2006 muudkui plaanin...). Igatahes ma ootan meest koju. Veider küll, aga ma kohe tahan täna jälle eksima minna.

Ootasin tänast jooksmaminekut hommikul üsna agaralt. Aga päev muudkui lippas ja kui lõpuks pärastlõunal uksest välja astusin, siis nagu polnudki väga tuju enam... Lükkasin kella sisse ja hakkasin kohe jooksma. Aga kuna jooksin kastaniallee all, siis ei leidnud gps satelliite hästi üles ja esimese poole kilomeetri jooksul tiksus ainult aeg. Seega kaart täna täis tõde ei näita.Lippasin mööda ümberkaudseid tänavaid ja mõlgutasin omi mõtteid. Üllatusena oli pulss täna väga ja väga kena. Ning kuna tempo oli kah täitsa ok, siis olen kokkuvõttes täitsa rahul.Täna siis umbes 7km ja aeg 42:46. connect.garmin.com/activity/35335378

31.mai

Esialgne plaan oli minna Stroomi randa. Kui olin paarsada meetrit jooksnud, sain aru, et jooksen vales suunas. Korrigeerisin selle vea raudtee ülekäigu abil ja seadsin sammud õigele poole. Veidi olin hädas suurte teede ületamisega, aga väga pikki seisakuid ei tekkinud. Pisikeste ekslemiste tulemusel oli Hipodroomile jõudes juba kolm kilomeetrit täis ning seepärast tegin väikese tiiru pargis ja hakkasingi tagasi sibama. Kui on plaan joosta pikem ots, siis on Stroomi suund küll ääretult tänuväärne.
Pulsiga olen rahul - väga kõrgele tõusis teine ainult sprindihetkedel üle tee silgates. Tempo oli kah kuidagi hea. Parem kui ootasin.
Täna siis 7,5km ja aeg 46:09. connect.garmin.com/activity/35201617

30.mai

Eilne õhtu läks nii käest ära, et ma ei jõudnudki kirja panna oma jooksukorda. Hommikul olime mehega asjatamas ning õhtupoolikul, kui ma lõpuks jooksma jõudsin, oli taas sadama hakanud. Iseenesest oli täitsa tore. Vihm oli selline... soe ja mõnusalt pehme. Vahepeal paistis veel päike ka ja siis olid värvid eriti ilusad alleedel...
Jooksu juurde tagasi tulles - järjekordselt andis tunda mu kehva orienteerumisoskus. Lasin mehel ekstra kella kanda tema jooksude ajal, et pärast kaardi pealt erinevaid võimalusi ja jooksuradu vaadata. No paningi endale mõttes väikese plaani kokku, kustkaudu minna. Plaan oli hea selle hetkeni kui jõudis kätte aeg seda täitma hakata. Nimelt arvasin ma, et ei märganud tänavat, kuhu keerama pidin ning keerasin ühest teisest (tegelikult siis hoopis varem kui plaanitud). Sealtkaudu sattusin ummiktänavale ning pidin teist tänavat pidi tuldud suunas tagasi liikuma. Mingil hetkel olin rahvusraamatukogu taga. Ilus kant. Välja jõudsin hoopis teise kohta, kui arvasin. Parkides oli kah segadus. Tegelikult ma lähen sellistes olukordades kiirelt närviliseks. Ma küll teadsin kogu aeg enam-vähem täpselt, kus ma olen. Aga mul ei olnud aimugi, kuhu minna, et jõuda sinna, kus ma tahtsin olla... Ja nii ma siis jooksin, samm ebalev, ja turtsusin. Tagasiteel ületasin endla tänava suurristmiku jõhkralt valest kohast, sest tahtsin koju jõuda ning kui keset ristmikku avastasin, et sinna suunda, kuhu ma minema pidin, ei vii ühtegi jalakäijate foori... No ma siis mängisin autot (pulss ja tempo kah ).
Aga täna olin tuju juba uuesti veidi parem ning perega jalutamas käies spekuleerisin mõttega, et Stroomi randa ja Paldiski mnt. ääres olevale kergliiklusrajale on kah vaid mingi kaks kilti. Kaks sinna, kaks tagasi ja mõned vahepeal "looduses"... Kui ma ära ei eksi, loomulikult. Aga eile siis 7,05km ja aeg 44:20. connect.garmin.com/activity/34962198

28.mai

Eilne jooks jäi ära, sest vastik külmetus oli naha vahel. Täna hommikulgi arvasin, et ei mingit jooksu, kuid õhtupoolikul tuli päike välja ja olemine oli ka veidi parem. Nii siis saigi toimuma avastusretk ümberkaudsetel tänavatel. Ma ei teadnud, kuhu lähen või kuhu välja jõuan, kuid see oli isegi omamoodi huvitav. Pulss oli ilus, tempo üllatavalt kiire. Kohati olin küll "eksinud" - Magdaleena haiglani jõudsin üllatavalt kiirelt, kui teiselpool platsi ALeCoq arenat nägin, siis olin küll üllatunud, sest enda arvates olin hoopis teises kohas. Tondi ülesõit tegi ka väikese üllatuse, aga natukese mõtlemise järel oli see isegi "peaaegu õiges kohas". :D Üleüldiselt oli mu tänane jooks stiilis "Follow the white rabbit" ehk maakeelde ümber tõlgituna "Ära raudteed silmist kaota". Koju jõudsin kiiremini, kui arvasin. Seetõttu keerutasin veel ümberkaudsetel tänavatel, et pool tundi ikka täis saada. Avastamisruumi on igatahes veel kõvasti. Kokku täna 5,12km ja aeg 31:51 connect.garmin.com/activity/34839893

23.mai

Täna pisike jooksuke Saaremaal koos mehega. Niisama oli õues suht jama olla, sest tuul puhus, oli kõle ja niiske. Aga joostes hakkas soe ja niisukus tõi metsalõhna esile. Kokku 6,56 kilomeetrit ja aeg 41:39. connect.garmin.com/activity/34278084

Maijooks

Kolimise saaga on enam-vähem edumeelselt suhteliselt lõpule jõudnud. Ning otse loomulikult oli esimese asjana peale pikka pausi vaja ikka võistlema minna. Leidsime, et lõpetajatele pakutav Soome laevapilet on kasutatav ja soodne ning nii ma end täna Maijooksu stardikoridorist leidsingi.
Esmakordselt kõikide võistlusjooksude jooksul, millest olen osa võtnud, tundsin stardist minnes, et tempo on minu jaoks aeglane. Teine kilomeeter oli üllatavalt väga kiire. Kolmas möödus suhteliselt lahedalt (joogipaus ). Siis avastasin oma pulsi. Aeglasemaks nagu ka ei osanud tempot lasta, sest enesetunne oli ju täitsa hea. Raske hetk tekkis veidi enne kuuenda kilomeetriposti juurde jõudmist. Ümberringi oli vaikus, ainult nohisevad naised ja vaiksed sammud asfaldtil. Päike siras lagipähe ning järsaku ääres polnud tuuleõhkugi. Kuid juba õige varsti sisenesime lauluväljaku alale ning hakas kostma finiši juures toimuv melu ning valjuhäälditest kostev jutt. Kokku siis 6,88 kilomeetrit ning aeg 40:42. connect.garmin.com/activity/34136849

Ühtegi tuttavat inimest mina jooksul ei näinud. Välja arvatud Anu Säärits, kes finišijoonel nagu eikusagilt mu ette ilmus. Kuna ma olin niigi punane nagu tomat, siis vast kohmetus väga välja ei paistnud. :)

4.mai

Mulle on meie uus elukoht täiesti võõras kant. Olen aastate jooksul elanud Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel ning nüüd siis Pirital, aga selle piirkonna potentsiaalseid jooksuteid hakkan alles kaardi pealt uurima (kuigi ükspäev tundus, et Ülemiste järv äkki üle mõistuse kaugel ei olegi, äkki annaks sinna aeda tungida... )

3.mai

Ma tegelikult päris nii pika vinnaga ei ole, kui siit maratoniplaanidest arvata võib, aga kuna hetkel on majanudolukord meil "säästurežiimil", siis jäävad sel aastal igasugused võistlused ära. Üle mitme-mitme aasta ei käinud ma laupäeval Viljandi järve jooksul (natuke kahju oli ka) ning jääb ära ka Tartu (bensiin + osalustasu oleks veidi palju). Muidu ma ilmselt oleks ka Tartus ikka 23 peale läinud - käies ikka lõppu jõuab ju. :D
Ise mõtlen ka, et pean oma maratoniplaane pikemalt kui mõnedki pulmaettevalmistusteks aega võtavad.
Ja praegu on mul tunne, et lähimal kahel-kolmel nädalal ei ole mul vist eriti niisama sõrkimise aega ka. Pean hakkama kolima.