Vahepeal oli paus. Pikk paus. Sest vaevu saanud üle kurvastusest varastatud ratta pärast, veetsin terve nädala kahe haige lapsega. Algul kodus, seejärel haiglas. Kuid eile lõpuks sain jälle liigutama.
Hommikupoolikul asjaajamiste käigus sõrki pool tundi.
Õhtul tervisejooksu etapp. Mees koju, mina vups autosse. Ilm oli soe ja mõnus. Imehea oli üle hulga aja väljas olla. Tahtmist oli mul meeletult, keha kahjuks ei tulnud kaasa. :) Kas pingelangusest või millestki muust, aga nüüd, kui lastel on parem, trikitab mu oma organism. Kuid sellest kõigest hoolimata olen eilse jooksuga rahul. Pulss tõusis kõrgele, samas tunne oli super. Jalad muudkui liikusid ja ma tundsin end väga hästi. Teisel kilomeetril suure tõusuni jõudes meenus millegipärast eredalt, kuidas ma kaks aastat tagasi piigat oodates poisi vankriga seal mäest üles rügisin. Ei ütleks, et eile palju kergem oli. Kuid siiski - mõnus-mõnus-mõnus. Distants oleks võinud isegi pikem olla. Samas muidugi pidin koju tagasi kiirustama. connect.garmin.com/activity/97414262
No comments:
Post a Comment