9.veebruar

ÜKE.
Ikka veel asendustreener. Ikka korralikult väsitas meid. Kõigepealt siis soojendusjooks veerand tundi. Ühinesin aeglaselt joosta oskajatega. Kella küll käe peal ei olnud, kuid pulss oli kindlalt alla 130.
Siis 40minutit harjutusi. Põlvetõstejooks, sääretõstejooks, päkakõnd, külgjooks, tempojooks*3, väljaasted, väljaasted hüppega, sulghüpped jne.jne.jne. Kõiki harjutusi terve sisestaadioni sirge, seega üsna pikk maa. Kui hüpete osaga lõpetasin, oli pulss laes ja jalad nagu keedumakaronid all. Vahepeal neli ringi jooksu puhkamiseks (võtsin end ühele noormehele sappa, aga jooksis teine päris kiiresti). Siis staatilised harjutused. Kõhule, seljale, külgedele. Kõhulihased. Uus ring ning "kala kuival" jm. sellised. Igaüks minut järjest ja kohe järgmine peale. Sedasi möödus tugev 20 minutit.
Ja lõpetuseks veel 10 min jooksu ja venitus. Sellele jooksule minnes oli küll tunne, et jalad on all nagu pakud ja vot ei jaksa... Aga ringikese möödudes oli juba peaaegu inimese tunne.

Igatahes täiega tõhus trenn oli taaskord.

7.veebruar

Ujumine.
Treener oli haige, seepärast oli täna juhendajaks meesterahvas. Kas teate, kui palju keerulisem on pisikesel prullakal naisterahval noore treenitud mehe juuresolekul "äpu" olla. Aga ma sain sellega siiski hakkama. :D
Kõigepealt 3*150+50 ehk siis 150m krooli ja 50m suplust. Ja seda kolm korda. Jällegi jube raske. Hingamine läheb paigast ära ja nii ma muudkui ähin. Viimase (kolmanda) korduse ajal hakkas veidi tunne paranema ja väike rütmike tekkima lõpuks.
Siis sain puntsu jalge vahele ning uuendusena mingid lapatsid käte külge. Muutsid ujumise kiiremaks, kuid ka väsitavamaks veidi ning basseini äärest oli nendega ikka täitsa võimatu kinni võtta. Kuivõrd mulle puntsuga ujumine meeldib, sest siis on hea kindel tunne ja hingata ka kuidagi palju kergem, siis järgnevad 600m olid väsitavad, kuid mõnusad.
Ja siis ütles treener, et veel suplust... Peatus, vaatas kella ja ütles: 200 krooli ja siis suplus ning välja. Ja vot siis oli raske. Sest ta käis nagu kubjas basseini ääre peal kaasa ja ei lasknud üldse rahulikult ähkida. :D Kohe ajas uuesti edasi ujuma. Enne viimast 50m sain sain veidi armuaega - võisin teha 5 vette-väljahingamist. Ja mis kõige lahedam - ma tõepuulest ujusin selle 200m peaaegu järjest ära selle ergutamise-riidlemise-õpetamise peale. Ning lõpetuseks 50m suplust.

Kokkuvõtvalt ütleks treeneri sõnad: "See tunne, et ei jaksa, on sul ainult kahe kõrva vahel kinni...".

6.veebruar

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et reedesest "patuga pooleks" trenniplaanist (kiirkõnd plika kõhukotis ja võimlemine) ei tulnud eriti midagi välja. Poolt tundi kokku ei saanud. Erinevad asjaolud aitasid kaasa ja korralikku kiirkõndi tuli viisteist minutit. Ning võimlemist ei tulnud üldse. Laupäeval, peale ujumist tuli järgmine suurepärane mõte - võiks ju proovida teistpidi trenniaja täis teha - õhtul veel pool tunnikest jooksu ning pühapäeval ka väike jooksuring ja tuleb viis tundi kokku... Aga pea lõhkus valutada ja jooksma ma muidugi lõppkokkuvõttes ei läinud. Täna mees sõna otses mõttes tõstis mind uksest välja. Hommikul käisime lastega jääskulptuure vaatamas ja seega juba teadsin, et ilm on imeline ning seega siis läksingi.
Päike paistis, kesklinnas puhunud tugevast tuulest polnud mere ääres märkigi (märk tuli tagasitee viimastel kilomeetritel, mil sain aru, et minnes oli ta mul lihtsalt selja taga kogu aeg ). Rahvast oli palju, kuid talutavalt. Jättes välja paar korpulentsete prouade pundikest, kes end otse keset teed ja laiemaltki juttu olid rääkima sättinud (ning ei paistnud nende asi olevat, kas ja kustkaudu ülejäänud rahvas liikuma peaks) ei olnud kellestki möödasaamisega probleeme. Tõtt tunnistades oli mul plaan natuke joosta ja siis kiirelt kõndida - noh, et võtab kauem aega ja on lootust viis tundi täis saada (see tundus muidu ikka päris müstiline aeg), kuid... Joosta oli üllatavalt mõnus ja väike jonn tuli ka sisse - et kas jõuan lõpuni. Ja nii see läks. Täna 11km ja 1 tund 11min. connect.garmin.com/activity/66933029

5.veebruar

Täna ujumine.
Oi kui väsitav see oli. Ilmselt ei aidanud kaasa ka see, et ma rumala peaga kõhu täis sõin. Esimene harjutus oli 6*150m. Esimene 25m krooli, teine 25m krooli "sõrmede vedamisega", siis 25m hingates üle 5 korra, 25m hingates üle 7 korra ja 50m krooli. See oli lähteülessanne. Üle 7 korra hingamisega ma hakkama ei saanud, seega tegin selle asemel ka üle 5 korra - vähemalt niipalju kui jaksasin... Neljanda 150 juures hakkas nagu kergemaks minema. Aga esimesed kolm olid suht piin. Lõõtsutasin nagu auruvedur. Viimase 150 tegin ilmselt kõige korrektsemalt - minimaalselt vahet pidades ja maksimaalselt harjutusele keskendudes.
Seejärel 6*50m kätele. Puntsu jalge vahel. See oli hoogne minek ja sain enda kohta hästi hakkama. Madalamas otsas kordagi töllerdama ei jäänud - ikka äärest kinni, jalad põhja, ots ümber ja uuesti teele. Ning ka sügavas otsas proovisin suht kiirelt end uuesti minekule seada. Lõpetuseks 100m suplust ja oligi aeg bassust välja ronida.

3.veebruar

Eile oli siis ÜKE. Või noh, olgem ausad - eile pidi olema ÜKE. Aga ma muidugi ei olnud tunniplaani vaadates nii hoolikas kui pidanuks ning kui mees koju jõudis lapsi vaatama, krabasin ma oma koti ja tormasin kiirkõnnil spordihalli suunas. Kohale jõudes selgus, et kuna täna toimuvad seal BIGpanga kergejõustikuvõistlused, siis on saal ametlikult kinni. Mis tähendas siis seda, et meie treening oli üle viidud teise spordihalli... Lohutus on see, et sinna teise kohta poleks ma nagunii enam nii kiiruga minna osanud, isegi kui oleksin autoga olnud...
Hea oli asja juures see, et kuigi saal oli ametlikult suletud, siis mitteametlikult olid sportlased just lõpetanud ning hakati saali valmis seadma (reklaamid jm.) ning seega lubati inimesi jälle sisse. Tegelikult oli isegi mõnus, peale minu veel vaid umbes kümmekond sportijat (ja nende hulgas Jõks ning see nooruke näitleja-juuksur Lauri (?) :P).
Tegin siis ise hoolega trenni - umbes kolmveerand tundi jooksu ning seejärel tuletasin meelde harjutusi, mida eelnevalt ÜKE's teinud oleme ning tegin ka neid. Isegi kõhulihastele tegin natuke. Ja siis jõudsin järeldusele, et olen juba vana. Nimelt, minuga ühel ajal jooksis üks nooruke neiu. Stabiilselt oli ta minust veidi veidi aeglasem (ehk umbes kümne-viieteist ringi jooksul tegin talle ringiga pähe), kuid kui see näitlejapoiss sõpradega saali jõudis, siis tegi neiu ikka ülikiire ringi, et neist teist korda mööda jõuda, enne kui nad võtmed võetud saavad ja riietusruumi lähevad. No vähemasti muud põhjust ei suutnud ma sellel silkamisel leida, sest pärast seda aeglustus tempo ikka veel aeglasemaks kui enne... Nii et spordijutu asemel tuli pigem klatšijutt, aga vähemasti olin ma tunnike ja veidi peale sportlik kah. :D

1.veebruar

Eile alustasin siis esmaspäevaõhtuste ujumistundidega. Olin veel tugevamate grupis, kuid järgmisest nädalast hakkame siis algajate grupiga tehnikat õppima. Ning laupäeviti käin edasi tugevamate grupi nõrgemas ääres sulistamas.

Kokkuvõte tunnist suht lühike:
Kõigepealt 10min soojendust (lubatud oli suplemine, kuid vahele tuli teha ka 50m krooli otsi). Ütlen ausalt, et ei mäleta, mitu korda edasi-tagasi supelda jõudsin. Kuna minu suplemine piirdub hetkel seliliujumisega ning minimaalselt koera ujumisega, siis harjutasin rohkem krooli. Igatahes kakssada meetrit läbisin kindlasti, võib-olla ka rohkem. Ning loodan, et kui hakkame tehnikat õppima edaspidi, siis õpin ka konna ujuma. Praegu ma konna ujuda ei saa, sest nagu mees kunagi tabavalt ütles - kõik selle, mis ma kätega end edasi tõmban suudan ma kuidagi jalgadega tagasi tõmmata ning nii ma teen konna liigutusi umbes meetri jagu edasi-tagasi liigeldes.
Seejärel oli harjutus 5*200m. Nii et iga kahesaja viimased viiskümmend oleksid tõusvas tempos. Kuna minu jaoks järjest ujumine juba "pihik pooleks" punnitamine, siis sain loa ujuda nii nagu torust tuleb. Ja ma olen endaga vääääga rahul. Sest algul kartsin, et ega ma enne tunni lõppu valmis ei jõuagi. Kuid jõudsin. Ning neljanda kahesaja juures oli tunne kuidagi nii hea ja väike rütm hakkas sisse tekkima, et ujusin kaks korda sada. No minu mõistes. Treeneri jaoks see ei ole järjest ujumine, kui otsas võetakse äärest, keeratakse ümber ja alles siis uuele pikkusele minnakse (minu jaoks siis umbes kolm-neli korda hingamist vahepeal), kuid mulle on see vägagi järjest. Paremaks ma hetkel suuteline pole. Ja juba seegi saavutus tegi meele väga rõõmsaks. Sain oma ülesandega lõpuni ning jõudsin teha ka 50m suplust, enne kui oskajate meeste trenn algas. Need kes meie järel basseini hüppasid, olid eranditult kõik sellised, kes ujuvad igas stiilis ja palju-palju. Aga lihtsalt tahavad veel paremini ja veel kiiremini.

30.jaanuar

Imeline ilm! Päike paistis pilvitust taevast. See, et jube tugev tuul puhus enam niiii imeline ei olnud, kuid ikkagi oli ilus. Sõitsime mehega "metsa" ja läksime sealt jooksma. Ma ütlesin juba alguses kohe, et ega ma üle viie kildi praegu eriti ei jaksa. No kõva kasu oli sellest ütlemisest, eks. Sest kui me olime 2,7km mööda jubedasti libedat teekest jooksnud, jõudsime teelahkmele ja keerasime vähemlibedale jupile. Ning siis tekkis mehel teooria, et kuna siin on palju parem joosta, siis tuleb seda kohe pikemalt kasutada... No ja nii me siis jooksime...
Ütlen ausalt, et kaheksanda kilomeetri lõpus olin ma mehe peale vääääga tige. Õnneks jooksis ta tagapool (või õigem oleks öelda, et mina jooksin eespool, sest ma tahtsin võimalikult kiirelt lõppu jõuda - ennem, kui kõndima hakkan). Aga lõppu ma jõudsin ning paari tunni pärast, kui olin pestud ja plika uuesti magas ja ma niisama laisklesin ning peaaegu üles soojenenud olin... Siis oli juba päris hea olla. Nii et täna siis 10km ja tund ning viis minutit. connect.garmin.com/activity/65829015

29.jaanuar

Täna oli ujumine. Asendustreeneriga. Väga saamatu tunne tekkis. Eriti siis, kui ta peale trenni ütles, et täna oli teil ju suhteliselt lihtne tund. Et ainult pikad otsad... Ilmselt inimesele, kes oskab ja jaksab ujuda, on pikad otsad lahedad, aga mulle, kes ma isegi 50m järjest läbimiseks kõvasti ponnistama pean, oli täna ikka väga raske päev.
Numbriliselt ei olegi palju kirjutada (teised teigid teistsuguse plaani järgi, mul oli lihtsam). Kõigepealt 400+150. Ehk siis 400m krooli ja sinna vahele 150m suplust. Minu jaoks tähendas see siis iga saja meetri krooli järel kaks otsa seliti puhkamist ja mulistamist.
Siis 200m krooli, 25 ainult jalgu ning 25 suplust.
Ja siis 200m ainult kätega krooli (puntsu jalge vahel). See on palju-palju lihtsam. Samamoodi väsitav mulle, aga ikka palju lihtsam. Siis proovisin 25m teha seda harjutust, mida osavad kõrval tegid. Ehk siis iga kolme kroolitõmbe järel "liuelda", üks käsi üleval, teine all, siis hingata, taas kolm tõmmet krooli ja uuesti liuglema. Oi keeruline. Hingata on ju raske, kui käsi ei liiguta. Siis veel 25m ainult jalgu ning lõpetuseks 50m suplust.
Kujutage pilti, tund oli täis ja juba mõned minutid peale ka tiksunud. Kui pärast tipa-tapa kodu poole sibasin tugeva vastutuulega, siis olid jalad nagu keedumakaronid all. Aga ikka veel oli mõnus ja veebruarist ilmselt lähen üle kavale kaks ujumist+ÜKE.

27.jaanuar

Eile õhtul siis ÜKE.
Treeneril, kes meil tavapäraselt olema peaks, oli puhkus, ning asenduseks oli meessoost treener. Kuna mina olen ka õige treeneriga ainult ühes ÜKE's käinud, siis ei osanud mingit hinnangut anda, kuid ülejäänud grupi vadast võis aru saada, et oli üsna tugev trenn. Jõudsin varem kohale ning umbes 20min jooksin niisama. Proovisin siis teha nii, et pulss oleks 130-135 (või isegi madalam). Appike, isegi minu liikumise kohta oli see aeglane. Siis algas trenn. Kõigepealt 10min soojendusjooksu ja seejärel algasid harjutused. Hästi pika distantsi (tavapärasega võrreldes) võttis ning siis olid järjest igasugu hüpped, põlvetõsted, sääretõsted, külg ees, kiire jooks, jänkuhüpped, külg ees jänkuhüpped.... Meelde kõik ei jäänudki, aga mõnusalt võhmale võttis. Taas 10min jooksu lõdvestuseks ning seejärel staatilised harjutused: kõhule, seljale, mõlemale küljele ning kõhulihaste harjutused. Neli ringi. Ja jälle jooks. Päris lõpus veel ka lõdvestus, kuid selle ajaks lülitasin juba kella välja, sest kippusin taimeri nuppu sisse-välja lülitama kogemata. Õhtul kodus olid jalad parajalt pehmed all. connect.garmin.com/activity/65341921

25.jaanuar

Sadas jäidet. Mis Lillepi pargi Maarjamäe poolsel küljel peaaegu ei häirinudki, kuid merepoolsel küljel peksis tuule kaasabil niimoodi vastu silmi, et päris raske oli midagi näha. Aga puud olid selle jäitekorra all imeilusad. Tegin siis Lillepi pargis kaks tiiru. Kokku viis kilomeetrit. Lumekiht oli selline... 3-5cm. Aga kuna oli totaalne sula, siis see kiht "seisis". Või kuidas öelda.... Jalg toetus tugevalt. Nii et pehme pinnase kohta ikka parim rada. Kohe hea oli.
Jooks ise oli väsitav. Täiesti hale, et ma olen praegu nii vormitu, et viis kilti üliaeglast sibamist on mu võimete piir. Rohkem lihtsalt ei jaksa. Samas tempo oli tänu heale rajale suhteliselt kiire (viimase aja keskmisega võrreldes). Pulss oli kõrge, aga mitte liiga-väga.
Ja ma jälle paksult rahul, et päev kirjas ning hea tunne naha vahel. connect.garmin.com/activity/65103371