Spordimutt käis ujumas.
Oi, täna oli raske.
Soojenduseks pidi olema 400m, seda siis nii, et 150m krooli, 50 suplust ja siis kordus, aga kuna olen aeglane, siis sain 300m tehtud, kui tuli kutse kuulama, kuidas tund edasi läheb.
Edasi oli:
200m krooli, kümme vette-väljahingamist ja uuesti 200m krooli.
50m kiiret krooli - pulsikontroll.
200m krooli labade ja puntsuga, kümme vette-väljahingamist ja uuesti 200m labade ja puntsuga.
Ning 50m kiirelt labade ja puntsuga ja pulsikontroll.
Täna olin treeneri valvsa silma all rohkem, kui varem. Esimesel kahesajal oli täiesti "kohutav" see, et ei tohtinud vahepeal puhata.... Teise kakssada sain veidi kergemini hakkama. Puntsuga ujumise ajal tegi treener märkuse, et ma keeran "kätt väga kõrgele tõstes" (no labadega hakkas see ju eriti hästi silma). Ime ka - ma ju keerasin nii, et võtsin äärest kinni, panin jalad põhja, keerasin ja lükkasin end uuesti äärest lahti. Teine kakssada puntsuga läks siis õppides, kuidas ujuda nii, et keerates jalga põhja ei pane. Ausalt - läks siputades nagu uppuv kassipoeg. Kui kogu see joru ujutud sai, harjutasin veel treeneri valvsa silma all ventileerimist. Ma nimelt ei hinga ikka kõike õhku välja nagu peaks ja ei hinga ka nii sügavalt sisse nagu peaks. Ning vale on ka see, et ma hingan erineva tugevusega - algul aeglaselt ja õrnalt, ning vastalt enne sissehingamist "puhh" kiirelt ja tugevalt kogu ülejäänud õhk välja (suuresti tingitud sellest, et "puhun" ühtlasi ka nina tühjaks veest sellega). Aga tuleks hingata kogu aeg ühtlase tugevusega ning seejuures üsna tugevalt...
Siis tuligi minu järgmine ja viimane ülesanne: 300m krooli. Ilma abivahenditeta, järjest ja proovides hingata nii nagu peab. Tunnistan ausalt, et hingamisega oli ikka nirusti... Aga ma ujusin selle 300m ära! Järjest! Kordagi kätt äärepeale toetamata. Kordagi jalga põhja panemata!Jeesuke, mu ego hõljus peale tundi kusagil ujula lae all. Pliks oli nii uhke. Lõpetuseks veel 50m suplust ja välja ning võimlema.
No comments:
Post a Comment